Mikael on pealtnäha klassikaline nunnu Eesti mees. Seega seda üllatavam on publiku reaktsioon, kui ta oma suu lahti teeb. Malbe pinna all on peidus noor kodanik, kelle jaoks maailm tekitab palju küsimusi.

Tal on suurepärane oskus lugu ja narratiivi konstrueerida, mis teevad tema etteastetest tõeliselt nauditava elamuse. Sealjuures julgeb ta küsida asju, millest me kõik mõtleme, aga välja öelda ei taha.

Ta on justkui komöödia vandenõuteooria – iga tema öeldud asi on millegagi seotud ja kõik on palju sügavam, kui esmapilgul tundub.

Oma rahuliku ning reserveeritud olemusega tekitab ta publikus turvatunde, juhtides nad õrnalt oma tugevate käte vahele. Peatselt mõistab petlikusse mugavusse suikunud publik, et see on lõks. Publiku kaitseinstinktid minetas Mikael vaid selleks, et jagada oma ahhetamapanevat sisemonoloogi. See võtab alasti terve inimeseks olemise ning lööb täpselt õigetesse kohtadesse. Ahhetamisega pooleks kaasneb loomulikult ka naer.